Eesti uusima aja ajalugu
valitud ja riiginõukogu e ülemkogu 40 liiget 10 määrati ametisse riigipea otsusega,
enamik valiti kaudselt, riiginõukogus 6 inimest oma ametikoha järgi). RK volitsuste
kestvust pikendati 5 aastale. Kahekojalisust (riiginõukogu olemasolu) põhjendati, et
see kajastab rahva huve, riiginõukogu aga väljendab riigimehe tarkust. Täidesaatev
VV, ametissenimetajaks ja tagandajaks president, samas võis RK avaldada valitsusele
umusaldust, otsustamisõigus seejärel presidendile.
82
Uue PS ga likvideeriti rahvaalgatus ja rahvahääletus, mis hakkas olenema presidendi
suvast. PS muutmise oigus läks rahvalt ära. Selle pidi edaspidi otsustama kaks
järjestikust parlamendikoosseisu. Jäeti välja säte, mis tagas kõigile streigiõiguse ja
lubati riikliku vajaduse puhul kitsendada kõiki riiklikke põhiõigusi.