Eesti iseseisvusaeg ja Teine Maailmasõda (1918-1944)
Pärast Eesti okupeerimist
Punaarmee poolt arreteeriti Eestisse jäänud vastupanuliikumise liikmed ja saadeti
vangilaagrisse.
3.4 Aasta 1944
1944.a. jaanuaris algas idarinde põhjalõigus Punaarmee üldpealetung. Sakslased taandusid
Eesti poole. Võitlus Narva pärast kestis 7 kuud. Sakslased tõid kodumaale Eesti väeosad ning
30.01 kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni. Eesti Vabariigi viimane
peaminister Jüri Uluots kutsus rahvast üldmobilisatsiooni toetama kokku tuli umnbes
40 000 meest. Märtsi alguseks õnnestus vastane Narvast põhja pool jõe taha tõrjuda, nende
lahingutes oli väljapaistev roll eestlastel. Heitlused Narva all jätkusid aprilli lõpuni, kuid
kumbki pool ei saavutanud edu. Seejärel saabus kolmekuuline vaikud. Narva rünnakute ajal
sooritas Nõukogude lennuvägi terrororünnakuid Eesti linnadele. 1944.a suvi kujunes
Saksamaa jaoks väga raskeks. 25.juulil ületas Punaarmee Narva jõe ja marssisid järgmisel
päeval Narva
annaabi.ee 
