komponent. Kõige paremini sobis selleks puusüsi, mida saadi puidu (männi või kase) põletamisel hapnikuvaeguses miiliaukudes või -kuhjades. Rauasulatamine toimus liiva ja kivipuruga segatud savist seintega ahjudes, mida on leitud kahte tüüpi: maapealsed ja pooleldi maasse süvendatud. Soomaak ja süsi laoti vaheldumisi koldesse koos mõningase koguse lubjakiviga (räbu tekitaja) ning kaeti saviga. Põletamine kestis ummuksis kolm ööpäeva. Ahju tuli pidevalt lõõtsade abil anda õhku. Esiisade kolletes saadi puusöega temperatuur ligi tuhat kraadi, mis andis nn. käsnaraua. Soomaagist redutseeritud raud vajus põletuskolde põhja. Et seda kätte saada, tuli kolle lammutada. Hiljem kuumutati ja taoti käsnaraud tihedamaks. Eelkõige oli rauda vaja talu majapidamises vajalike tööriistade sepistamiseks. Tänapäeval redutseeritakse rauamaak kõrgahjus, milles kõrge temperatuuri (18002000º C)
Jose tapab ülemuse. Ta on ise väga vapustatud oma teost. Nüüd on ta mõrtsukas. C aitab tal põgeneda ja organiseerib talle uue elu salakaubavedajana ja röövlina. Saadab mägedesse. Jose on nüüd lindprii. Nüüd ilmub välja õige mees Ükssilm. Jose tapab ükssilma ära. Tuleb idee sõita ära koos Carmeniga ära Ameerikasse. Carmen ei taha kaasa tulla Don Josega ja ta tapab Carmeni. ,,Arsene Guillot" (1844) On oma eluga nii ummuksis, et hüppab 4nda korruse aknast alla ja vigastab väga ennast. Ootab voodis oma surma. Teda tuleb vaatama suurilma daam proua De Piennes. Kui proua saab teada, et Arsenel on suur armastus oma hingel, arvab proua, et ta peab kindlasti oma armastuse leidma, muidu ta sureb patuselt, kuna proua on usufanaatik. Ka proua ise vaevleb armastuse käes ja üritab oma armastus Maxi vastu ära suruda. Annab sellele tundele lõpuks
annaabi.ee 
