Jaan Kross - referaat
kui juba küllalt oma külmade tuultega
sügis on laasinud alasti laasi -
siis tuleb pakane valgete huultega
klaasima vete kirstude kaasi.
Koerad koidikul halavad haukudes.
Külmast külades kössis on kojad.
Jäässe hääbuvad rabavee-aukudes
surema särjed ja vingerjapojad.
Põhjani, põhjani külmuvad paukudes
armetud nired ja ojad.
Ent kui siis pakaseparra kord pügavad
päikse kuldkäärid, mis talve ei talu,
ning oma koolnutekoormaga rügavad
sogased ummikveed porisijalu
ilmub vetest, mis puhtad ja sügavad,
säravais parvis
elavaid kalu.
Kujundid:
roostetand lehti sügise värvunud puulehed
külmast kössis on kojad kogu luuletus on algusest peale nii külm ja jäine, ka majad
tunduvad kängus olevat
koerad halavad haukudes -
Metafoorid:
pakaseparra kord pügavad päikse kuldkäärid kevadel sulatab päike lume
vete kirstude kaaned jäätunud veekogud
annaabi.ee 
