AIRA KAAL referaat Koostaja: Kuressaare 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 KIRJANIKUKS KUJUNEMINE...................................................................................... 4 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 5 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................... 6 2 SISSEJUHATUS Minu valituks sai eesti kirjanik Aira Kaal. Aira Kaal sündis 7. Novembril aastal 1911 Saaremaal Uuemõisa vallas Mui külas Tiidu talus paljulapselises peres. Ta õppis Tornimäe ja Uuemõisa algkoolis,1925-1930 aastal õppis Saaremaa Ühisgümnaasiumis. 1931 aastal Aira Kaal alustas õpinguid Tartu Ülikoolis filosoofiateaduskonnas, kuid ta pidi selle raha puuduse tõttu katkesta...
5 plekki ja nende eemaldamine Koka tooriiete luhiiseloomustus Kokajakk - on valmistatud 67% poluestrist ja 33% puuvillast. Tegumood on suhteliselt lihtne. On kahte varjanti, kas pikkade kaiste voi luhikeste kaistega. Minul on pikkade kaistega, kus saab kaised ules keerata, et need segama ei hakkaks. Jakil on 10 noopi, mis saab enne pesemist ara votta. Noobid on malenupu tegumoega. Pealt on ummargune ja altpoolt on lame. Ummargune tuleb labi noobiaugu. Jakk on valget varvi ja sinise kandiga. Jakki voib pesta 40kraadi juures, ei tohi pesta ainega mis sisaldab kloori, triikida tuleb madala/mooduka kuumusega, keemiliseks puhastamiseks voib kasutada bensiini, tetraklooretuleeni, trifluortriklooretaani ja monofluortrikloormetaani tavalisel keemilise puhastuse reziimil ja jakki tuleb kuivatada madalal kuivatustemperatuuril. Kokapuksid - on valmistatud 50% poluestrist ja 50% puuvillast
mitmesuguseid teisi asju koduseks majapidamiseks, näiteks korve, potte, kruuse ja kausse. Pottide ja kausside valmistamiseni jõudis inimene aegamööda. Esimesed kunstlikult valmistatud nõud olid arvatavasti nii seest kui väljast saviga kaetud korvid. Need kuivatati kõvaks esmalt päikese, siis tule paistel. Et puuosad tulel ära põlesid, siis hakati nõusid valmistama ainult savist. Kõigepealt võeti suur tükk savi, suruti viimasesse hästi ummargune kivi ja poti õõnsus oli valmis. Selle järel võeti kivi välja ja anti potile lõplik kuju, kusjuures potiserv tehti pisut paksem ja tugevam. Korvide punumine ja savinõude valmistamine oli naiste tööks. Aja jooksul omandasid nad selles töös niisuguse oskuse, et valmistasid väga mitmesuguseid potte ja nõusid. Oma ilutunde rahuldamiseks vajutasid nad poti külgedele ilustised kammitaolise või mõne muu riistaga. Naised, kes tegelesid peamiselt taimede ja