Minu karjäär lapsepõlvest tänapäevani
Seal võis näha nii mõndagi eriti seda, kuidas inimesed elavad,
kõigil ei ole olemas suurt villat ega uhket autot. Suurem osa inimesi elab siiski
vaesuses vähemalt meil Ida-Virumaal, nii mõnigi vaatepilt oli lausa õõvastav.
Tegelikult on sellised inimesed, kes ei ela nii rikkalikult siiski sõbralikud ja lasid
rahvaloendaja siiski oma tagasihoidlikku elamisse ning hakkavad ka kurtma oma
elukeerdkäikude üle. Samas kohtas ka inimesi, kes olid võõra inimese suhtes väga
umbuskilikud ega soovinud sind eriti enda koju lubada. Et nad ära loendada tuli
vahest teha ka igasuguseid imetrikke, et inimesed usuksid, et tegemist pole kelmiga.
Seda tööd tehes tundsin nii mitmeidki kordi, et tahaks sellised inimesi aidata kas või
natukenegi. Sotsiaaltöö tundus minu jaoks just õige ala, mida õppida nii otsustasin ma
taas Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli kasuks. Kuna lapsed käivad mul nüüd lasteaias,