Üldise taimekasvatuse kogu materjal
puudumise tõttu on orashein meil muutunud kõige tülikamaks umbrohuks.
Lääne-Euroopa maade kogemusel aga saab maheviljeluses orasheina mitmete tõhusate mehaaniliste
tõrjevõtete ja sobiliku külvikorraga edukalt kontrolli all hoida. Teda peetakse mahetootmises
väiksemaks probleemiks kui näiteks põldohakat (Dierauer, jt 1994).
Bioloogia ja levik
Teraviljade saagikadu orasheina tõttu on umbes sama suur kui umbrohumass põllul. Kui arvestada, et
lisaks maapealsele massile lisandub tugevasti umbrohtunud põllul 0,5-1,0 tonni risoome (kuivkaalus),
siis tarvitab orashein küllaltki palju toitaineid. Omastatud toitainetest väiksema osa kulutab taim
mullapinnal oleva fütomassi väljaehitamiseks, suurem osa talletub risoomides.
Lisaks otsesele vee ja toitainete kasutamisele mõjub orashein kultuurtaimedele kahjulikult risoomidest
ja nende laguproduktidest mulda erituvate toksiliste ainete kaudu.
annaabi.ee 
