Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused
Umbrohud on
enamasti kultuurtaimedega sarnaste elunõuetega. Paljud neist pärinevad meie kohalikust
loodusest, olles sageli olnud ebastabiilsete kasvukohtade hea taastumisvõimega taimed
(mererannikud, jõgede kaldad, - orashein, põld-piimohakas, vesihein; metsloomarajad -
kõrvikud; metsad - naat). Teised on saabunud meile koos kultuurtaimedega - rukkilill,
põldsinep, põldrõigas, tõlkjas (rakvere raibe).
Põllumajanduse arengu käigus on jätkunud kunagiste liikide umbrohueelduste kohastumine
põlluharimisvõtetega. Nii näiteks tärkavad umbrohu seemned alles peale parimat külviaega
(maltsad) või seemned sarnanevad puhastustehniliste võtete jaoks mingite kultuurtaimede
omadega (rukkiluste, lina-kirburohi, äiakas). Seemnete hulk on umbrohtudel väga suur ja
idanemine ebaühtlane, võides püsida aastakümneid (mulla umbrohuseemnevaru). Ka
praegusaegsete herbitsiidide kasutamine on osutunud mõnedele umbrohtudele levikut
annaabi.ee 
