Niidud Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Inimmõju alusel võib niidud jaotada pool-looduslikeks ja kultuurniitudeks. Kasvutingimuste alusel jaotatakse niidud 4 suurde rühma: aru-, lammi,- ranniku,- ja soostunud niidud. Igal nimetatakse niite isemoodi. Näiteks Aasias laiuvad stepid, Aafrikas savannid ja Ameerikas preeriad. Niitudel leidub nii tüüpilisi metsataimi kui ka umbrohtusi, samuti on enamik taimi niitudel valguslembelised. Kasvad põhiliselt kõrrelised, lõikheinalised ja liblikõielised taimed. Niidutaimed annavad toitu ja varju paljudele pisikestele loomadele nagu putukatele, ämblikele, närilistele kui ka lindudele. Aruniidud: Levivad kuivadel või parasniiketel aladel. Seal olevad mullad on harikult liivsavised ja mineraalaineterikkad. Puurinnet enamasti pole aga kui esineb, siis nimetatakse seda kooslust puisniiduks. Põõsarinne on väga liigirikas
kahjustada, vaja hoidlat, riknemisoht. Suhkrupeet- tööstuse tooraine, suhkur. Söödaporgnad- karotiini aine. Soodustavad mullas mikrobioloogilist tegevust. Heaks eelviljaks kultuuridele, kuna väetatakse, umbrohu eemaldamine. Lehmadele 50-60 kg/päevas. Võivad põhjustada kõhulahtisust ja piimarasvasisaldus väheneb. Mäletsejatel soodustab suhkur vatsas käärimist. Söödapeet Kasutuses: suhkrupeet suhkuks, söödapeet söögiks. Peedid kuuluvad maltsaliste sugukonda. Väga raske umbrohtusi nende seas hävitada, kuna võttab peedi ka ära võtta. Esimesel aastal lihakas juurikas ja rosetti, kasvuperiood 150 päeva (5 kuud). Teisel aastal kulub seemnete valmimiseks 110- 130 päeva. Mõnikord õievars kasvab ka esimesel aastal, nimetatakse ennakõidumine, juured siis puitunud, halb kvaliteet, seemneid ei saa. Kasvutingimuste suhtes nõudlik: eelistab kergemaid muldi, idaneb +2 kraadi juures, peeditõusmed taluvad lühiajalist
annaabi.ee 
