Geneetiliselt muundatud organismid Eesti kaubanduses
Ohtlikkus
seisneb selles, et allergeen võib olla peidetud kultuurtaime, mis muidu inimesel
allergiat ei tekitaks. See juhtus näiteks GMO-sojaoaga, millesse oli siiratud brasiilia
maapähkli geen. (Homutov, 2011)
GMO-taimede ristumisel metsikute sugulasliikidega levivad võõrgeenid loodusesse.
Hübriidtaimed annavad ka GMO-järglasi. See võib kaasa tuua ennenägematuid
tagajärgi (nt. mürgikindlad umbrogud, putukaid tapvad taimed). (Homutov, 2011)
Herbitsiidikindlad GMO-taimed võivad levida ümbritsevatesse elupaikadesse
tõrjumatute umbrohtudena. Näiteks on herbitsiidikindel raps muutunud tõrjumatuks
umbrohuks Kanadas. (Homutov, 2011)
1.5. Geneetiliselt muundatud loomad
Nii fundamentaal- kui ka rakendusbiolooge ahvatles võimalus luua transgeenseid hulkrakseid
organisme - loomi ja taimi. Esimene selline imetaja saadi 1981. a. See oli hiir, kelle genoomi