V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
1
1
2
luukambris, üks veel kuskil, vist Clichoni peahoone juures; neid leidus veel mujalgi, kust
nad nüüd ise küll on kadunud, aga kus pärimustest nende kohta jälgi võib leida,
ülikoolilinnal oli oma kong. Sainte-Ge-nevieve'i mäel laulis mingi keskaja Hiiob
kolmkümmend aastat järjest oma seitset patukahetsuspsalmi tsisterni põhjas sõnnikuhunniku
otsas: niipea kui ta lõpetas, hakkas ta jälle otsast peale, lauldes öösiti kõvemini kui päeval --
magna voce per umbras 1 --, nii et tänapäevalgi veel vanavara-uurija arvab ta häält kuulda
võivat, kui ta Kõneleva Kaevu tänavasse pöördub.
Mis puutub Roland'i torni, siis olgu öeldud, et seal iialgi sulgunud naistest puudu polnud.
Pärast preili Rolande'i surma oli kong harva aasta või paar tühi. Palju naisi oli surma oodates
sinna tulnud nutma oma vanemate, armsamate või pattude pärast. Pariisi kurjad keeled,