Eestlaste riietuskultuur läbi sajandite
-13. sajandist ning põhinevad
arheoloogilistel leidudel. Enne seda valitsenud surnupõletamise kombe tõttu andmed
puuduvad. Rohkem on teada naiste pidulike rõivaste kohta, vähem argipäeva- ja meeste
rõivastest. Enim andmeid on ehetest (alats 8. sajandist e.Kr.), kuna metall säilib
maapõues riidest kordi paremini.
Olemasolevate leidude põhjal arvatakse, et muinasaja naiste põhiliseks rõivaks oli linane
särk selle peal kantava villase varrukateta umbkuuega või ümber puusade mähitud villane
või linane vaipseelik, mis kinnitati vööga. Arvatakse, et ülerõivaks oli tol ajal varrukateta
villane pikk-kuub ning talvel kasukas. Õlgadel kanti villasest riidest sõba või linasest
riidest palakat. Rõivad olid kaunistatud pronksist spiraalikeste ja rõngakestega. Peakatted
olid neidudel ja abielunaistel erinevad neiud kandsid arvatavasti peapaela, võimalik et
ka võrukujulist pärga, abielus naistel katsid pead pikad linikud või seotud rätid