Eesti ajakirjandus pakub kõneainet
rolli.
Lubamatu on praeguse ajakirjanduse keelekasutus, kus vohavad kõnekeelsed
väljendid ja valimata slängisõnad. Täna, kus meie riigikeeleks on eesti keel, tuleks
silmas pidada, eelkõige avalikes väljaannetes, keele korrektsust ning puhtust. Eesti
rahvas on väike rahvas ning meie emakeele püsimajäämine on ohus ja ohu allikaks
pole niivõrd kultuurkeelte pealetung Läänest ega siinsete venemaalaste vaeg või
umbkeelsus, kui just oma nn. haritud peade puudulik keeleoskus või hoolimatus.
Nagu öeldakse eeskuju on nakkav, ning tõsi ta on. Ajakirjandusega kokkupuutuvad
noored juhinduvad kuuldud-loetud keelekasutusest ning viimase väärkasutamisel
levib see edasi ja rikutud me keel saabki.
Meedia mõjuvõim on tänapäeval kahtlemata kõige suurem.
Meediaväljaannetel on võime mõjutada uskumusi, väärtusi, sotsiaalseid suhteid ja
sotsiaalseid identiteete