„Mänguväljakul käib lõimumine lihtsalt“
vähemalt 80-le punktile. Muidu võetaks muukeelsed vastu täpselt samade tingimustega kui
need, kes tulevad eestikeelsest koolist. Muidugi ei vaidle vastu, et nooremas eas on keelt
omandada oluliselt lihtsam.
Eesti riigis eesti keele õpetamist võõrkeelena ei saa siiski lugeda normaalseks nähtuseks.
Mõistetav on, et vanem põlvkond, kes on Eestisse tulnud 50-60 aastaselt, ei õpi kohalikku
keelt ära, aga seda enam peaks riik soosima noorte keeleõpet, kes muidu elavad umbkeelses
perekonnas ja nagu ka artikli autor välja tõi, ei ole neil vajadust isegi eestikeelse meedia
järele. Nii jääb ainsaks võimalikuks lüliks nende ja eesti kultuuriruumi vahel keel. Ilmselgelt
jäävad umbkeelsed noored isolatsiooni. Läbi aegade on näidanud uuringud, et venekeelse
elanikonna töötus on suurem, kui eestlastel.
Integratsiooni programmid on alati olnud väga aktuaalne teema Eesti poliitikatandril. Samas
annaabi.ee 
