Sigrid Undset
Ulvhild oli ilus ja rõõmsameelne
laps ning tõi Jørundi tallu palju rõõmu. Kui Kristiina oli pigem oma isa laps ja silmarõõm,
siis Ulvhild oli emale õnne ja naeru põhjuseks. Nii kesti see kolm aastat kuni neid külastas
Väina Trond Ivaripoeg oma naise ja kolme väikse pojaga. Oli ilus päikesepaisteline päev,
täiskasvanud ajasid omavahel juttu ja lapsed mängisid õue peal ning ronisid Lauritsa toodud
palgivirna peal. Üks poeg oli Ulvhildi löönud ja Trond tuli kohale, võttis Ulvhildi sülle ja
karistas poega. Samal ajal aga tuli üks mees oma suure musta sõnakuulmatu sõnniga, kes
lõpuks end mehe käest lahti kiskus. Trond hüppas palgivirnale, ajades teisi lapsi edasi. Tema
enda all aga libises üks palk ja Ulvhild kukkus talt sülest maha, palk aga veeres edasi lapsele
selga. Hetkega oli Laurits all, kuid siis suundus sõnn tema poole. Ta haaras sõnnil esmalt
sarvist, kuid sõnn paiskas ta maha, siis haaras ta sõõrmeist ja sai pooleldi püsti ning hoidis