Liiklusõnnetused loomadega
(Liiklusõnnetused loomadega, 2004).
Eelkõige on ohtlikud metsad ja metsaservade lähedus ja teeäärsed põõsaribad. Suhteliselt
rohkem on loomi niiskematel maastikel ja veekogude läheduses, eriti ohtlikud on kohad,
kus vooluveekogud lõikuvad teega. Väga tiheda liiklusega maantee on paljudele
loomaliikidele juba niiöelda absoluutne barjäär, mille ligi nad ei tule (Javois, 2008).
Välismaa kogemus on näidanud, et ulukiprobleeme maanteedel lahendavad põhiliselt
insenerid, lähtudes üpris kitsalt üksnes liiklusohutusest. Insenerid ja zooloogid saavad
ühise laua taga kokku väga harva, üksteisest aru aga veelgi harvemini. Eestis ulukiturbe
standardeid maantee-ehituse tarbeks veel pole. Nende loomisele võiks terioloogia selts
õla alla panna, olgugi eluslooduse standardiseerimine raske ülesanne (Javois, 2008).
TallinnaTartuVõruLuhamaa maantee poolitab Vahe-Eesti loodusalad ja laias laastus
kogu Eesti
annaabi.ee 
