Jahindus
Norra, Poola ja Rumeenia. Metsasuse näitajate poolest on esimesed Soome, Rootsi,
Sloveenia, Eesti, Läti, Austria, Bosnia-Hertsegoviina, Portugal, Slovakkia, Horvaatia.
Jahimehi on kõige enam Prantsusmaal, Hispaanias, Suurbritannias, Itaalias, Iirimaal,
Saksamaal, Türgis, Rootsis, Soomes ja Kreekas.
Seitsme riigi nimed korduvad nii metsamaa poolest rikkamate riikide nimistus kui ka
jahimeeste arvukuse loendis. Sellest võib järeldada, et metsarohkus toob kaasa
ulukiarvukuse, mis omakorda tekitab huvi jahinduse vastu.
2.2. Jahindus Eestis tänapäeval
Eestis on jahimehi 15 000, mis näitab, et ligikaudu 1,2 % Eesti elanikkonnast on huvitatud
jahipidamisest või jahindusest (vt tabel 1). Jahimeheks saamiseks tuleb kõigepealt hankida
jahitunnistus. Selleks on vaja läbida koolitus, ning seejärel sooritada eksamid. Kursustel
õpitakse tundma erinevate ulukiliikide bioloogiat, seadusi, mida jahimees peab järgima,