1. Veiste kodustamine ja põlvnemine - Kodustamine seotud ühiskondliku arenemisega, algus langeb kiviaega, veiste kodustamise ajaks võiks olla 6-2 tuhat aastat e.m.a, kodustamise tagajärjel tekkinud muutused loomadel märgatavad, koduloomade värvus kontrastne, välja arenenud organsüsteem, mis täidaks inimse vajadused, koduloomadel järglasi rohkem. 2. Veiste ulukeellased Koduveiste ulukeellasteks peetakse ürgveist ehk tarvast, viimased tarvad surid välja 17. Sajandil, ta oli suure kehaga, raske pea ja tugev massiivne kael, sügav rinnak, pikk kere. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis Valdav osa veiseid arengumaades, kus toimib ekstensiivne veiseliha tootmine. Arenenud maades toimib intensiivne veiseliha tootmine. Eestis on veiste arv pidevalt vähenenud. 2010 seisuga 240 tuhat veist, lihatõugu veiste arv on samas kasvanud
1.2 Alamperekond jakid; liik jakk; kodustatud vorm kodujakk. 1.3 Alamperekond kaguaasia veised (Bibos); liik banteng; kodustatud vorm baali kari. Liik gaur; kodustatud vorm gajaal. 1.4 Alamperekond piisonid; liik euroopa piison, ameerika piison. 2. Perekond aasia pühvel (Bubalus); liik india pühvel ehk arni; kodustatud vorm india veepühvel. Liik filipiini pühvel. 3. Perekond aafrika pühvlid (Syncerus); liik kahverpühvel. Koduveiste ulukeellasteks peetakse ürgveist ehk tarvast. Tarvas oli levinud laial territooriumil ja kodustati mitmes kohas. Ta oli suurt kasvu, raske pea, tugeva massiivse kaela ja sügava rinnaga, pika kerega, sirge seljaga ja jämedate jalgadega. Tarvast põlvnevad kõik kodustatud veised, k.a seebu (kühmuga veis). 3) VEISEKASVATUSE OLUKORD MAAILMAS JA EESTIS Veiste arv maailmas (miljonites) s.h.Euroopas Veised 1338 105,1 Pühvlid 158,6 0,2. Valdav osa arengumaades, kus enamus
annaabi.ee 
