V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
poole, vehkis tunglaga, mille tuule käes hõljuv suitsune leek kiriku punakat fassaadi kord
valgustas, kord varjas, ja hakkas kareda ning tusase häälega seletama:
«Sulle, Louis de Beaumont, Pariisi piiskop, kohtupalati nõunik, ütlen mina, Glopin
Trouillefou, Argoo kuningas, suur tseesar, hulguste vürst, narride piiskop, järgmist: «Meie
õde, kes nõiduse pärast ülekohtuselt hukka on mõistetud, on sinu kirikusse varjule läinud. Sa
oled kohustatud talle ulualustja kaitset andma, kuid kohus tahab teda sealt välja saada ja sina
olid sellega nõus. Nõnda võidaks teda homme Greve'i platsil võlla tõmmata, kui jumal ja
hulgused vahele ei astuks. Nüüd siis tuleme meie sinu juurde, piiskop. Kui sinu kirik on
puutumatu, siis peab seda olema ka meie õde. Kui meie õde aga seda pole, siis pole
puutumatu ka sinu kirik. Sellepärast nõuame sinult, kui sa tahad oma kirikut päästa, et sa
meile tüdruku tagasi annaksid
annaabi.ee 
