"kasvuhoone efekt", mille puhul valgusenergia muutub mullas soojusenergiaks ning muld kui soe keha hakkab kiirgama infravalgust. Kuna süsihappegaas ja veeaur takistavad infravalguse levikut maailmaruumi, hakkab Maa keskmine temperatuur tõusma. Elektromagnetlaineid, mis jäävad violetsest valgusest lühemate lainepikkuste poole, nimetatakse ultravioletseks kiirguseks ehk ultravalguseks. Ultravalgus on valgus, mille lainepikkus on väiksem kui 380 nm. Ultravalgusele iseloomulikud omadused on tugev bioloogiline toime, fotokeemiline toime, väike läbitungimisvõime. UV-kiirgus on nähtavast valgusest lühema lainepikkusega. Ultravalgust kiirgavad väga kõrge temperatuuriga kehad või ained, näiteks on nendeks tähed, kaarleek, gaaslahenduslaps, plasma. Kõige igapäevasemaks ultravalguseallikaks on Päike. Päikese käes viibides muutub inimese nahk pruuniks. Pruun jume tekib tänu sellele, et organism kaitseb end UV-kiirguse eest
KÕIKI VÄRVE. OSADEL INIMESTEST VÕIB ESINEDA OSALINE VÄRVIPIMEDUS (EI ERISTA MÕNDA VÄRVI-NÄITEKS SAGELI PUNAST JA ROHELIST). VÕIB ESINEDA KA TÄIELIK VÄRVIPIMEDUS, KUI MAAILMA NÄHAKSE MUSTA-HALLI JA VALGENA. INIMSILM ON KÕIGE TUNDLIKUM ROHELISELE VALGUSE. INFRAVALGUST INIMSILM EI NÄE, KUID OMA KEHA PINNAGA ME TAJUME SEDA SOOJUSKIIRGUSENA. INFRAVALGUSEL ON TUGEV KUIVATAV TOIME. ULTRAVALGUST INIMENE SAMUTI EI NÄE, KUID NEIL ON TUGEV KEEMILINE TOIME. TÄNU ULTRAVALGUSELE ME PÄEVITAME JA NAHA ALLA TEKIB KAITSEV PIGMENDI KIHT. ULTRAVALGUST SAAB KASUTADA BAKTERITE HÄVITAMISEKS JA SUURES KOGUSES ON SEE KIIRGUS (NAHALE JA SILMADELE) OHTLIK. NÄITEKS PUNASES, PIMIKULAMBI VALGUSES PAISTAVAD ROHELISED PINNAD MUSTANA KUNA ROHELINE NEELAB PUNAST VALGUST JA TAGASI POLE MIDAGI PEEGELDADA. KOLMANDAKS VÄRVUSTAJU MÕJUTAJAKS ON ESEME PINNA VÄRVUS. VALGE PIND PAISTAB PUNASES VALGUSES SAMUTI PUNANE, SEST VALGE PIND PEEGELDAB TAGASI KÕIKI VALGUSLAINEID
annaabi.ee 
