Jaan Oks - Referaat
ligilähedalegi saanud. Ja oleks see Oksal kõik siis lihtsalt üks hämarkujundlik joig tema
põrunud vaimustus reduplikatsioonide poetamisest ("nähes-nähes", "väetaks, väetaks",
"kaupleb, kaupleb", "lahti-lahti" jne. jne.) keset oma proosateksti kõige ebasobivamalt
dramaatilisi hetki ei lase loetavat isegi mingiks arhailiseks sammaldunud hädisemiseks arvata,
vaid niidab nagu mingi eluaeg täielikus isolatsioonis veetnud idioodi poolt pottide-pannidega
tehtud ultratasemel hiphop.
Peale neid tulevad jutud ei suuda seetõttu enam millegi uudsega rabada, vaid mõjuvad kohati
lausa kohmetutegi lisapaladena ehkki "Küla", nagu varasem "Tume inimeselaps", on Oksa
"hitt", puhtaim düstoopilise ärapürgimise gootika. Tõesti, ära ta ju ometi pürgib sellest orjade
poolt porimülkaks higistatud agraarprovintsist ega saa oma vaimus iialgi muidu, kui juba
sest vaimust lahkudes (ja kehast kõdunedes).
8
annaabi.ee 
