Keskaegsed linnad , Vana-Liivimaa
16 saj keskpaigaks olid koolid hääbunud.
Esialgu reformatsioon kooliharidusele hea ei olnud.
Lisaks koolidele olid keskajal olemas ka rändõpetajad. Need olid mitte väga rikaste vanemate
lapsed, kes olid saanud mingi hariduse ja ei leidnud testsugust ameteid, käis linnast linna ja raha
eest õpetas teisi. Nende kaudu mingi pisike lugemisoskus võis levida ka talupoegade
hulka.Peamiselt linna madalamale seltskonnale.
Klassis priimused(tublid) istusid ees ja ultimused(ei saanud hakkama) istusid taga.
Kui satuus mitte saksa päritolu lapsed koolid, siis olid nad enamjaolt priimuste seas. Kui mitte saksa
laps sai kooli siis oli see loogiline, et ta polnud teretulnud ja pidi pingutama.
On teada see, et Tlnas mittesaksa päritolu lapsed,kes olid andekad ja neile võis anda raha kooli
jaoks raad.Seda sellepärast, et taheti ametnike raadi. Eelkõige seadusetundjaid e sündikuid.Hiljem
nad kõik saksastusid, kes vähegi eesti päritolu haridust said
annaabi.ee 
