Essee õudusfilmidest
kannab musti riideid, ontlik, ettearvamatu. Kogu teema ning filmi teostus üldiselt on
suurepärane näide tolle ajastu õudusfilmist.
Koletisfilmidest võib välja tuua filmid nagu ,,Phantom of the Opera", ,,Frankenstein's
Monster", ,,Der Student von Prag", ,,The Miser's Conversion".
1930.-1940. aastatel hakati õudusfilme rohkem tootma. Peamiseks põhjuseks oli see, et
õudusfilmi zanr jõudis Hollywoodi. Vampiirid ning koletised asendati ulmetegelastega ning
ka gootistiil segunes ulmezanriga. Kuigi toodeti ka filme, kus tegelesteks olid endiselt
müütidest, kirjandusest ning pärimustest pärit tegelased, siis üha enam toodi filmidesse ka
uusi tegelasi, kes olid välja mõeldud. Kuna õuduszanr oli muutumas üha populaarsemaks, siis
tekkis ka näitlejaid, kellest said elukutselised õudusnäitlejad. Näiteks Bela Lugosi'st ning
Boris Karloff'ist said elukutselised õudusnäitlejad.
1950.-1960. aastatel tekkisid uued zanrid õudusfilmides nagu maailmalõppu kajastav