Aja paradoks
See kaotaks ka kartused
ajarändude, kui need võimalikuks peaksid osutuma, kahjulikkusest.
Siinkohal olgu toodud aga näide sellesama teooria paradoksaalsusest. Inimene otsustab aastal
2500 minna aastasse 2450 ja tappa oma "noor mina". Ta täidab plaani ja sureb aastal 2450.
Kuid sellisel juhul poleks aastal 2500 enam seda inimest, kes minevikku reisiks ja end tapaks.
Mis siis tegelikult juhtub; kas enesetapja sureb? Vastust sellele küsimusele ei leidu.
Senini on ulmeteostes enim levinud ajareiside säärane käsitlus, kus ajarändur reisib
minevikku, saab seal mingi rumalusega hakkama ja oma aega naastes ei tunne seda enam ära.
Sellisel juhul peab "ajamasin" eksisteerima ajast sõltumatus ruumis. Lihtsamalt. Aeg on
voolav oja. Ajarändur on labidaga mees, kes kaevab ojale uue sängi, kuhu vesi nüüd voolama
hakkab. Vana säng jääb kuivaks.
Eelnev näide räägib mineviku muutmisest, kuid kas ka tulevikku reisimine võiks võimalik
olla
annaabi.ee 
