Fight Club filmiarvustus
vaataja tasapisi tegelikust sisust aru saama.
Film algab püssitoruga peategelase hammaste vahel, mis tundub väga ebaloogiline, kuid peagi
keritakse aega tükk maad tagasi. Terve film on ajalises mõttes üks suur sasipundar. Nii
vaatajal kui ka peategelasel on väga raske aru saada, millal antud tegevus aset leiab. Film
pendeldab pidevalt oleviku ja mineviku vahel ning mõne koha peal on üpriski keeruline
mõista, kas film näitab olevikku või minevikku, kuid siiski on asi ulmesliselt huvitavaks
tehtud ja silmi sellelt eemale viia on hirmus raske.
Film on üles ehitatud peategelase mõtetele ning kujutelmadele. Peategelane elab päevast
päeva oma haledas elus, midagi saavutamata. Kuni ühel päeval kujutab ta endale vägagi
reaalse sõbra, kelle juhendamisel loobki ta kaklusklubi. Peategelase sõber on kui tema enda
ideaalsus, pilt sellest, milline ta olla tahab.
Film paneb tugevalt arutlema elu mõtte üle - milleks me elame, kellele. Auto, mis on kui otse
1955