Eesti kirjandus I, kordamine
Varastasid papilt lendava vaiba ja läksid unistuste
saart otsima. Olid nälginud, lendasid päevi ja aastaid aga saart ei leidnudki.
Lõppeb pessimistlikult. Selles avaldub Gailiti enda pessimistlik loomus.
Väliselt jättis Gailit elurõõmsa mulje Siuru päevil. Tegelikult oli eluvaadetelt
küllalt pessimistlik, eriti elu lõpul.
1924 ,,Idioot"
Gailitit iseloomustab tol ajal hüplev pöörane stiil.
Noevllide teema on fantastiline. 1924 ilmunud ,,Purpurne surm" nimetatud
esimeseks eesti ulmenovelliks. Tõbi haarab vaid mehi. Kõik mehed
hukkuvad, järele jäävad naised, üksikud mehed, kes ellu jäävad hukkuvad
märatsevate naiste masside käes. Gailit selgitab selles veidi oma varjatud
poolt. Välja paistis muretu, elurõõmus, sisemiselt aga haavatav hing,
pessimistlik. Romaanis avaldub tema eluhoiak, ei näita oma tegelikke
tundeid välja. Jumalat tuleb paluda pimeduses ja armastust hoida oma
südames nagu suurimat saladust.
Gailitit on nimetatud ka viimseks romantikuks
annaabi.ee 
