Hingedepäev
ja minu hinge siis kuu peale kannab
tuul sügisöises pilvede rutus.
Siis täiesti endast saan vabaks.
Ma tahan nii olla, et ma midagi ei tahaks,
et langeksin tolmuna teele maha,
et muutuksin tuules tuiskavaks tuhaks.
Ühel hetkel
Ühel hetkel ma enam ei taha.
Ühel hetkel ma enam ei tule.
Jään meelega ruttajaist maha
ja enda sees kustutan tule.
Leian pimedas tundmatu urka,
kuhu ulmadki ligi ei tule.
Enne veel, kui lusika nurka,
viskan paberi sinna ja sule.
See hetk pole hea ega paha,
10
teda tahta või karta ei tule.
Sellel hetkel mu elulind maha endalt pudendab viimase sule.
Hingedepäev
Me mälestame täna neid
kel kõrval meil