Naljandid ja anekdoodid
sügisine aig olli. Tuul ai kaara liple kõik üles pilve pääle. Nüid tulli mehel ää nõu: ta nakas neist
keist tegemä. Kui ta jo mõne ää süllä keist ärä olli keerutanu, sis pand ta keidse tõise otsa taiva
laekongsi külgi kinni ja nakas esi keist müüdä alla tulema. Õnnetuses es ole miis kaenu, kas keids
ka parasjagu pikk om. Keids olli lühike, nii pidi sis miis puul ooletuse peräst maa ja taiva vahele
ripendama jäämä. Nüid olli tagumane ädä viil ullemb kui edimäne. Mes mehekesel nüid tetä?
Rasset kihä ei jõvva pilve pääle tagasi kah enamb tõmmata. Pidi sis miis kõrva takast nõu otsma.
Säält löis tõine üte suure pääeluka, täi. Selle naha tõmmas miis õkva turgu ja sai säält kaits rihma
nigu taosse ruuma. Nii jakas ta keidsele otsa ja sai sedäviisi tüki maad allpoole. Siski olli maa viil
küllält kavven. Jälle ots miis tõise kõrva takast nõu, säält sai tõise eluka, a siski olli viil ää tükk
maad maha
annaabi.ee 
