EESTI AJALUGU
1061. aasta paiku vallutasid sossolid (tõenäoliselt
muinaseestlased) need senini kaotatud alad aga tagasi. Pärast seda on 12. sajandist teada
mitmeid Novgorodi sõjajõudude retki Eesti aladele, eriti Ugandi muinasmaakonda.
Mitmel korral vallutasid ja põletasid nad nii Tartu kui ka Otepää linnuseid. Eesti alalt
tehti ka edukaid vasturetki ning rüüstati Pihkvamaad.
Nestori kroonikast on teada ka jutt novgorodlaste lodjalaevastiku retkest rootsi viikingi
Uljebi (Rongvoldi poeg Ulf) juhtimisel Tallinna alla, mis jõudnud "raudväravateni", kus
sai merelahingus oletatavalt eestlastelt lüüa. Samas ei saa seda teadet ka üheselt Tallinna
ja Eestiga siduda.
Umbes 1050. aasta paiku loetakse alanuks noorema rauaaja viimane periood,
hilisrauaaeg, mis kestis kuni 13. sajandini. Selle alguses toimus Eestis oluline
asustusnihe, mitmed seni kasutuses olnud linnused ja asulad hüljati, tekkisid aga uued ja
suuremad keskused
annaabi.ee 
