"uljamat" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

inetuse. Quasimodo kaaslane oli rüseluse ajal jalga lasknud. Mustlasneiu ajas end ohvitseri sa_dulas graatsiliselt sirgu, toetas oma käed noormehe õlgadele ja vaatas talle mõned sekundid uurivalt otsa, nagu tahaks ta tema meeldivat näoilmet ja rüütellikku abi imetleda. Siis katkestas ta esimesena vaikuse ja küsis oma õrna häält veelgi õrnemaks muutes: «Kuidas on teie nimi, härra ohvitser?» «Kapten Phoebus de Chäteaupers, teie teenistuses, mu kaunitar!» vastas ohvitser uljamat rühti võttes. «Tänan,» vastas tüdruk. Ja sellal kui kapten Phoebus oma burgundlikke vurrusid keerutas, lipsas tüdruk hobuselt noolena maha ja kadus nagu välk. «Vannun paavsti naba juures,» kirus kapten, lastes köidikuid Quasimodo ümber kõvemini kinni tõmmata, «meelsamini oleksin tahtnud seda plikat kinni hoida!» 70 «Mis parata, kapten,» ütles üks sandarm, «linnuke lendas minema, nahkhiir jäi pihku.» V. ÄPARDUSED JÄTKUVAD