Üldkeemia kordamisküsimuste vastused
defineeritakse laenguna, mis aatomil voiks olla, kui loendada elektrone kokkulepitud
reeglistiku jargi:
1) vaba elemendi (uhinemata neutraalse aatomi) oksudatsiooniaste on 0;
2) lihtsa (monoaatomilise) iooni puhul on oksudatsiooniaste vordne iooni summaarse
elektrilise laenguga;
3) enamikus uhendites on vesinikul oksudatsiooniaste 1 ja hapnikul oksudatsiooniaste -2.
(Siin on eranditeks, et vesinikul on aktiivsete metallide hudriidides, naiteks LiH,
oksudatsiooniaste -1 ning hapnikul naiteks ulihapendites, naiteks H2O2 oksudatsiooniaste -1,
samuti uhendites fluoriga);
4) neutraalse molekuli aatomite oksudatsioonisastmete algebraline summa peab olema 0 ning
ioonide puhul peab nende koosseisus olevate aatomite laengute algebraline summa olema
vordne iooni laenguga. Naiteks on vaavli oksudatsiooniastmed ainetes H2S, S8 (vaavel
lihtainena), SO2, SO3 ja H2SO4 vastavalt -2, 0, +4, +6 ja +6. Mida korgem on antud aatomi
oksudatsiooniaste, seda suurem on tema oksudeerituse aste; mida madalam on tema