3 isamaa kõnet
1838. aastal alustas Tartus E-Selts tööd, kuhu kuulusid näiteks Faehlmann, lektor
Jurgenson, Kreutzwald, Hansen ja muud tegelased. Ahrenes, kes pani kirjutamisele
põhja alla , rääkis, et ühel vanal asjal on väga visa elu ja see jääb ka siis tähtsaks, kui
seda hukka mõistetakse. Need sõnad käisid eesti keele kohta. Koolmeister Eduard
Mayer teeb eesti keele ja need, kes tegelevad luulega maatasa. Eestlaste kaitseks astus
välja piiskop Ulhnahh. Ta arvas, et kõik, isegi tubli talupoeg suudab eesti keele ära
õppida.
Uue kogukonna seadusega algas rahval uus aeg, mis ka kirjnduses uue alguse tõi.
Eestlastele oli õigus ise nõuda ega pidanud olema rahul sellega, mida teised käskisid
või andsid. Eestlane pidas seda õigust õige kalliks. Need vaenlased, kes suure
ülbusega eestlaste au ja kõige kallima päranduse jalge alla tallaisid, pidid nüüd saama
suure häbi osaliseks.
III.NÕIA-USK JA NÕIA-PROTSESSID.