Kirjandusteooria
Ju toome helbed jätnud jumalaga
Ja sirelite õitseaeg on käes
Rütmiline proosa Atlandi laine käib vaikselt, loodest ta tuleb. Roheka turja küünitab
kummina kõrgele, valkavaks pääks selle veeretab, tüünelt ja laisalt. Õhk ei haiguta tuult;
üksikuid kaadraid ja kakjaid kannab ta soolane avarus. Ookean ringutab rammetuid liikmeid.
Laia ja tugevat vett läbistab mõtlikult laev, pisike putukas ulguvee mõõtmatul pinnal.
Vabavärss
Meie ei taha olla, ei ole
Vaikiv, ununev lehekülg
Aegade raamatus:
Meie otsaette on kirjutatud
Elusõna!
Luuletusel on õigus eksida tavalise grammatika vastu. Saab ka sõnadejärjekorda muuta.
Proosa puhul tundub see eksperimentaalne. Luulel on õigus eksida tavapärase semantika
(tähenduse loomise reeglite) vastu.
Rohelised (värvitud?) ideed magavad raevukalt. Kui seda võtta luuletusena, unenäolise ja
annaabi.ee 
