Muinas-Eesti sõjandus
mõõga käepide ning kaunistused lisati juurde Skandinaavias, kuid sellegipoolest
ei ole välistatud, et ka Skandinaavias valmistati mingil määra mõõgateramikke.
Viikingiajal toimusid mõõkades ka teatud muutused. Mõõgad muutusid
mõnevõrra pikemaks ning kaitserauad muutusid pikemaks. Mõõganupud
muutusid umbes 13. sajandil kettakujulisteks, varem olid nad olnud pigem
nupukujulised.
Viikingiaegsetel mõõkadel on mitmeid märke ning kirju. Üks sagedamini
esinevaid kirju on ’Ulfberht’. Algselt arvati, et see on mõõgameistri nimi, kuid see
ei saa kuidagi paika pidada, kuna selle nimetusega leitud mõõgad on dateeritud
250 aasta pikkusesse perioodi. Võib olla, et kuna see nimi sai tuntuks, siis hakati
seda ka hiljem kasutama näitamaks mõõga kvaliteeti või oli see teatud
mõõgavalmistus töökodade nimeks. On muidugi ka see versioon, et mõne mõõga
puhul oli tegemist petukaubaga, kuna nimi ei ole kõikidel mõõkadel ühesuguselt
kirjutatud.
Alates 12
annaabi.ee 
