Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused
kahanevasse ritta ning valemist 3 arvutatakse iga rea liikme empiiriline ületustõenaosus p.
Et empiiriline uletustoenaosuskover holmab vaid huvipakkuva naitaja moodetud vaartusi ning mootmisaastate
seas ei pruukinud olla eriti veerohkeid, annab voimalikest tippvooluhulkadest oigema pildi toenaosusteoorial
pohinev teoreetiline uletustoenaosuskover. Selle kovera abil saab maarata arvutussuurusi, mille uletamine on
toenaoline (voimalik). Vooluhulkade teoreetilise uletustoenaosuskovera koostamiseks on vaja teada rea
aritmeetilist keskmist Q , variatsioonikordajat Cv ja asummeetriakordajat Cs.
24. Normaaljaotuse ja lognormaaljaotuse kasutamine hüdroloogilistes arvutustes.
Hüdroloogias kõige sagedamini esinev jaotus on normaaljaotus. See eeldab, et protsessil on mingi “normaalne”
keskmine tase, mille ümber varieerub suurem osa väärtustest.
Standardiseeritud normaaljaotus: Tähistus N (0,1); Parameetriteks μ (xkesk)= 0 (keskväärtus) ja σ (S)= 1
(standardhälve).
annaabi.ee 
