Johannes Aaviku ettepanekud morfoloogias
Juba tema ajal oli kooliski õpetatavaks põhimõtteks kasutada
sõnaühendites üht tüüpi mitmust, mitte erinevaid mitmuse moodustamise viise kõrvuti.
Aaviku „Ideepe” trükivariandis eiratakse seda juhist, kui sõnaühendi ühes sõnas saab
kasutada Aaviku reeglite kohast lühikest mitmust, teises aga mitte: huvitavi kergloetavi
lugemispalad, saatuslikomi vigade, mugavi interjööride, teatavi viiside, kirjeldetavi ja
jutustetavi nähtuste, laeni ulatuvi riidekappide. Stiilsed variandid oleksid laeni ulatuvate
riidekappide või laeni ulatuvi riidekape.
Esitatud näidetestki selgub, et Aavik on mitmuse omastavasse juurde tekitanud mitu
keeleuuenduslikku varianti: saatuslikoma : saatuslikomi (ains ja mitm om) , mugava :
mugavi, loetava : loetavi.
itmuse omastava tüvele liitis Aavik ka komitatiivi käändelõpu, mida nn ametlik keel ei
i-m