Äike
traati. Nii saadakse pikk ja efektiivne piksevarras ning välgulöök on
peaaegu kindel . Välgu parameetrid registreeritakse ostsillograafe ja
kaameraid sisaldava keerulise aparatuuri abil.
Enamik välkudest algavad ja lõppevad äikesepilves ning nad ei
põhjusta muud kui valgusesähvatust, müristamist ja keemilisi
reaktsioone. Välgud oksüdeerivad aastas u 3 tonni lämmastikku, mis
on üle ühe protsendi lämmastiku bioloogilisest ringlusest. Veerand
välkudest ulatuvadmaapinnani.90 protsenti (põhjamaises Eestis veidi
vähem) pilve ja maa vahelistest välkudest kannab maapinnale
negatiivset elektrilaengut ja neid nimetakse negatiivseteks
välkudeks. Tavaline välk algab pilves ja levib siksakiliselt mõnekümne
meetri pikkuste sammliidriteks nimetavatate sädemetena. Ühe
sammu aeg on 20- 50 mikrosekundit. Liider kannab negatiivset
laengut allapoole ja kui ta jõuab maapinna lähedale , siis kasvab
elektriväli maapinnal nii tugevaks, et seal algab uus säde. See on
annaabi.ee 
