meist eemal. Selle planeedi spekter näitab vee olemasolu. Ka teised karakteristikud kinnitavad, et tegu on planeediga, kuid vaja on veel vaatlusi, et kindlaks teha, kas planeet ikka tiirleb selle tähe ümber, mida pildistati. Planeet arvatakse olevat noor gaashiid massiga viis Jupiteri massi ja orbitaalraadiusega 55 aü. See on ematähest seni kõige kaugemal leitud planeet. Seisuga 18. mai 2007 on meil teada 209 eksoplaneeti. See on innustanud astronoome üha ulatuslikumatele avastuskampaaniatele. On selge, et uusi eksoplaneete avastatakse lähemal ajal kümneid kui mitte sadu, ning meie arusaam Päikesesüsteemi tekkimisest ja arengust muutub senisest veelgi täpsemaks. Horisont 4/2007 Tõnu Viik Marika Almar
vajadusele *talitlust mõjutavad: H+, CO2 ja O2 sisaldus veres, kopsualveoolide väljavenitatuse aste, emots seisund *eristatakse 2 piirkonda: -rütmiala piklikajus 1. dorsaalne grupp(tagab normaalse hingamise rütmi, stimuleerides perioodiliselt sissehingamislihaste talitlust) 2. ventraalne grupp(aktiveerub hapnikuvajaduse suurenedes, osa ventraalgrupi neuroneid stimuleerib sissehingamis osa väljahingamislihaseid ulatuslikumatele kontraktsioonidele) -pneumatoksilist ala sillas kontrollib rütmiala dorsaalse grupi neuronite talitlust, reguleerides nendelt lähtuvate sissehingamist stimuleerivate närviimpulsside kestust, pneum ala neuronite aktiivsuse tõus kutsub esile hingamissageduse tõusu, aktiivsuse langusega kaasneb ka hingamissageduse langus Südame talitlust regul keskus: *neuronite kogum piklikajus *regul südame löögisagedust ja südamelihase kontraktsioonijõudu vastavalt organismi O2 vajadusele
annaabi.ee 
