Kui mina oleksin Mozart Wolfgang Amadeus Mozart sündis 27. jaanuaril 1756. aastal Salzburgis. Mozarti elu oli raske ja koosnes vastuolulistest asjadest. Ühest küljest oli ta geniaalne muusik aga teiselt pool oli ta sunnitud tegema mistahes esinemisi.Peale selle oli ta kui lihtrahva esindaja, aga samas ka kuulus helilooja,kes oli valmis looma juba lapsest saadik ulatsulikke muusika teoseid.Mozart suri noorelt ja ma arvan , et ta arvatavasti tapsid Mozarti kolmekümne viie aastases elueas viletsus ja intriigid ja need, kes ei suutnud taluda tema geniaalsust ning vabadusejanu. Ka mina oleksin teinud nii, nagu Mozart tegigi, ja lasknud oma isal alates kolmandast eluaastast oma musikaalsust arendada.Võibolla oleks see mulle olnud vastumeelne, aga tulevikus tuleks see mulle väga kasuks ja ma oleksin talle kindlasti hiljem tänulik
selle teenistuses. Selleks on igal isikul tarvis anda süümevanne. Selline abinõu oli Eesti riigi poolt igati õigustatud ja õige otsus, sest miks peaksid töötama nüüdses riigisektoris inimesed, kes enne meie riiki teenisid heameelega võõrvõimu. See näitab, et nende inimeste prioriteedi ei ole paigas ja nad ilmselt ei teeniks eesti rahvast, vaid teeniks iseennast riigi arvelt. Kokkuvõtteks võib öelda, et taasiseseisvumise järel tegi Eesti ulatsulikke reforme, muutes oma seadusi ja kooskõlastades teisi põhiseadusega. Eesti õigusloome aluseks on põhiseadus, millega kooskõlas on kõik teised seadused Eestis. Praegusel hetkel parlamentaarse riigikorraga Eesti riigis rakendatakse esindusdemokraatiat, kus rahvas teostab kõrgeimat riigivõimu Riigikokku esindajate valimise teel. 1920. aasta põhiseaduses oli rahval otsene õigus rahvakoosolekutel seaduse muudatusteks hääletada, kuid niid teeb seda nende eest Riigikogu