Referaat: Lääne-Eesti madalik
Nende rannatüüpide kujunemisele on alguse
pannud liustikujää lõuna-kagusihilisel liikumisel tekkinud kulutusnõod. Selle pika ja käärulise
rannajoone tõttu on rannavööndeil madalikul suur ulatus, mis loovad mitmekesise
maastikumustri. Ala keskosa on muutnud erilaadseks Eesti ainukesed suuremad lääne-
idasihilised Matsalu ja veidi väiksem, kirdeosas järvestunud Haapsalu laht, mille rannanõlval
ning rannal kasvavad Eesti suurimad roostikud ning mis on ühtlasi ka ulastuslikud linnualad
(Arold 2005).
Joonis 2. Matsalu laht ja Haeska rannaniit
4. Kliima
Kuna Läänemeri on kliimaolude suurim põhjustaja Eestis, on Lääne-Eestis temperatuuri
kõikumised väiksemad kui sisemaal ning kliima pehmem, sellepärast, et meri jahtub ja
soojeneb aeglasemalt kui õhk. Üldine vegetatsiooniperiood, s.o ööpäeva keskmine
õhutemperatuur on püsivalt üle 5 kraadi Eestis keskmiselt 170 - 180 päeva; mai algusest
septembri lõpuni
annaabi.ee 
