A.dumas Kolm musketäri terve raamat
tema vastu tulenes sellest, et ta polnud tapnud mileedi küdi.
Järgmisel päeval külastas d'Artagnan uuesti mileedit Mileedi oli väga halvas tujus,
d'Artagnan kahtlustas, et pahuruse põhjustas härra de Wardes'i vastuse puudumine. Ketty
sisenes, kuid mileedi võttis ta vastu väga karmilt. Pilk, mille toatüdruk d'Artagnanile
heitis, tahtis öelda: näete, mida ma teie pärast kannatan.
Ohtu lõpuks muutus kaunis emalõvi siiski leebemaks, ta kuulas naeratades
d'Artagnani magusaid sõnu, ta ulajas viimasele isegi oma käe suudlemiseks.
D'Artagnan väljus teadmata, mida mõelda. Kuna ta aga oli noormees, keda ei olnud
kerge sundida pead kaotama, oli ta koostanud mõttes väikese plaani, lakkamata sealjuures
mileedile austust avaldamast.
Ta kohtas Kettyt ukse juures ja nagu eelmiselgi õhtul läks ta tema juurde. Ketty oli
saanud kõvasti riielda, teda süüdistati hooletuses.
Mileedi ei saanud aru krahv de Wardes'i vaikimisest ja oli Kettyle andnud korralduse