elanikkonnast. Mongolid moodustavad 80% elanikkonnast, suuremad rahvusrühmad on veel burjaadid ja kasahhid. Linn asutati 1639. aastal. Tollal kandis linn nime Örgöö (sellest Euroopas levinud nimi Urga). 18. sajandil oli ta tähtis kaubanduskeskus Hiina ja Venemaa vahelisel teel. Aastatel 17061911 oli linna ametlik nimi Ih Hüree ('suur klooster'). Aastatel 19111924 kandis ta nime Nijslel hüree ('pealinna klooster'). Aastal 1924 sai linn tänase nime ja Ulaanbaatarist sai Mongoolia Rahvavabariigi pealinn. Tsingis-khaani vallutused 13. sajandi alguses ühendas kohalik pealik Temutsin karja kasvatavad rändhõimud oma võimu alla ja ülikud kuulutasid ta Tsingis-khaaniks. Seejärel läks Tsingis-khaan suurtele ohtlikele vallutusretkedele- vähem kui kahekümne aastaga läks mongolite valdusesse peaaegu kogu Aasia, alates Süüriast ja Venemaast kuni Korea ja Indo-Hiinani. Kuigi impeerium lagunes peagi mitmeks
asus ta ka usinalt oma meeskonnaga otsimis töid tegema. Nad uurisid Burkhan Khalduni mäge, kuid hammustavate kihulaste parved sundisid neid taganema. 2001. aastal avastasid nad väga tähtsa koha ölögchiin Kheremi või Armuandide müüri, mis on tuntud ka Ulaan Khadi (Punane kalju) nime all ning kõige selgemalt Tsingise müürina. Kolmest küljest lagunenud müüriga ümbritsetud küngas, mis on Mongoolias ainulaadne ehitis. Leitud matmispaik asub Mongoolia pealinnast Ulaanbaatarist umbes 320 kilomeetrit kirde pool. Hentii provintsis leitud matmispaik on ümbritsetud 3,2 kilomeetri pikkuse ja 3-4 meetri kõrguse müüriga. Selle lähedal asub khaani arvatav sünnipaik ja võib-olla ka koht, kus ta 1206. aastal kõigi mongolite valitsejaks kuulutati. Matmispaiga kõrgemas osas on vähemalt 20 hauda, mis arvatavasti kuuluvad kõrgema ühiskondliku staatusega isikutele. Madalamas osas on veel umbes 40 kääbast ning kaht tasandit ühendab iidne tee
annaabi.ee 
