KARISTUSÕIGUS ISLAMI ÕIGUSKULTUURIS
Šariaat jaguneb kaheks: ibadat ( inimese ja Jumala vahelised suhted) ja
mu’amalat (inimeste omavahelised suhted). Šariaati ei ole kodifitseeritud, seda on sajandeid
edastatud ühelt juristide põlvkonnalt teisele.2
Islami õiguse muudab teistest õiguskultuuridest erinevaks selle arhailisus ja kodifitseeritud
normide puudumine. Selle õiguse komponentideks on religioon, moraal ja tava.3
1.2 Islami karistusõigus
Islami karistusõiguslikke suhteid reguleerivaid sätteid nimetatakse ukubat (karistus). Ukubat
on šariaadi üks osa, mis moodustabki karistusõiguse üldosa, mis sisaldab üksikuid eriosa
sätteid ning rakendussätteid.4
1 H. Kivi. Islami õiguse mõjust tänases maailmas. Magistritöö. Juhendaja: dr iur Silvia
Kaugia. Tartu: Tartu Ülikooli Õigusteaduskond, 2015, lk 4.
2 A. Schimmel. Islam. Tallinn: Avita 2003, lk 62-63.
3 R. David, J.E.C Brierley. Major Legal Systems in the World. London 1985, lk 455 – 483.
4 C. Schirrmacher
annaabi.ee 
