A.dumas Kolm musketäri terve raamat
avada. Nii helistasid nad asjatult.
Samal ajal jätkas Mousqueton oma teed, läks üle Pont-Neufi ja jõudis kahte setukat
ikka enese ees ajades Ours'i tänavale. Sinna saabudes kinnitas ta vastavalt oma peremehe
korraldusele hobuse ja muula advokaadi ukse vasara külge, siis, ilma nende edaspidise
saatuse üle muretsemata, tuli ta tagasi koju ja teatas Portho-sele, et käsk on täidetud.
Mõlemad õnnetud loomad, kes ei olnud hommikust saadik söönud, tegid uksevasarat
tõstes ja uuesti langeda lastes varsti sellist müra, et advokaat käskis jooksupoisil minna
naabrusest küsima, kellele hobune ja muul kuuluvad.
Proua Coquenard tundis ära oma kingi ja ei taibanud algul, miks see tagasi saadeti.
Kuid varsti selgitas asja Porthose külastus. Musketäri silmades leegitsev viha, hoolimata
ta enesevalitsusest, ehmatas tundlikku armastajat. Mousqueton ei olnud peremehe eest
varjanud oma kohtumist d'Artagnani ja Aramisega, samuti mitte seda, et d'Artagnan