Narratiivianalüüs loovkirjutamise harjutus
küsida lisa tekki. Öö on külm, ta oleks võinud võtta lisa teki kaasa, aga ta ei osanud sellega arvestada.
Koridor on inimtühi, mõne kupee ukse alt poeb välja laternatuli. Kõrval kupeest kustub see helk samal
hetkel, kui Ratchett sellest möödub. See on Poiroti kupee.
Ratchett leiab vagunisaatja, kes on teda lahkelt nõus aitama. Valvur palub tal naasta kupeesse,
kuhu ta ka teki toob. Ratchett sammub mööda koridori oma voodi poole, nüüd on veelgi vähem kumasid,
mis uksevahest poevad. Ratchett märkab, et ta uks on lahti, ta teeb paar kiiremat sammu, kuni ongi paokil
ukse juures. Ta teeb ettevaatlikult ukse lahti – ainult särav latern. Ratchett võtab raamatu, istub
kokkupandavale voodile, millel lebab kõva madrats ja loeb ühe lehekülje, siis teise lehekülje kuni kuuleb
koputust – ta tekk! Ta läheb reipalt uksele vastu avab selle ning näeb tuttavat nägu tekiga.
„Merci beaucoup!“ ütleb Ratchett ning võtab teki vastu. Teenindaja ruttab minema