Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
Nime polevat keegi
osanud öelda. Kohale jõudes annavad kiirabitöötajad uksekella. Uksetelefon teeb häält ja
kiirabitöötaja hüüab sellesse: „Kiirabi, tehke lahti!“ – „Miks, kas kellegagi juhtus midagi?“
kostab vastus. – „Jah, siin pidi keegi teadvuseta olema,“ hüüab kiirabitöötaja. – „No siis te
eksisite kohaga, meil on perepidu ja keegi pole kiirabi kutsunud.“ – „Kur...“ kiristab
kiirabitöötaja veel avatud uksetelefoni juures hambaid. Sõiduki juures päritakse häirekeskuselt
aru. „Õige aadress on Kase 74,“ väidab dispetšer.
Meeskond sõidab edasi, peab tee peal maha lühikese sõnasõja häirekeskusega ja jõuab mõni
minut hiljem lõpuks õigesse sündmuskohta. Aiavärav ja majauks on lahti. Meeskond siseneb ilma
koputamata, uksekella andmata ja tere ütlemata elutuppa. „Mille pärast te kiirabi kutsusite?“