ära rikkuda. Olles koos taimaalasega peab kindlasti olema kursis, et Taimaal austatakse oma kuninglikku perekonda väga. Avalikult neid kritiseerida ei tohi ning kuningliku pildi või mõne muu eseme rüvetamine on riiklik kuritegu. Igasugused süütud naljad võivad viia arusaamatuste ja tülideni. Taimaal on komme, et enne ruumi sisenemist võetakse jalanõud jalast ära. Paljud kauplused ja bürooruumid järgivad sama tava. Alati tuleb jälgida ruumi uksetagust. Kui sinna on jäetud jalanõusid, siis järelikult tuleb välisjalatsid enne sisenemist eemaldada. Eestis sellist tava pole ja mõlemal poolel vajab see kindlasti pisut harjumist. Meie kultuurilise erinevuse tõttu on väga kerge jätta endast halba esmamuljet. Enne teisest kultuurist inimesega suhtlema hakkamist, tuleks tutvuda nende tavade ja viisakusreeglitega, et vältida piinlike olukordi.
nagu olema peab. Kui me aga ise midagi teeme, ootame et teised sellele tänulikkusega vastaksid. Aeg kulgeb meie kõigi ümber aga me tajume ja näeme seda tihti erinevast vaatenurgast. Trepikojas tekivad mehel küsimused vanatädi sotsiaalsest olukorrast (kes ikkagi peaks eakate, vanurite ja raukade eest meie riigis hoolt kandma?) aga Margitit see teema ei huvita, sest see on niiga isiklik. Tema tahab vaid ebameeldivast kohustusest kiiresti vabaneda. ,,Lähme!" käsutas Margit. Peale uksetagust tutvustust astutakse otsekui hämarasse ja tundmatusse minevikku maailma, mis avaneb vanatädi juures. Nüüdseks on ka Jaan nähtud pildist rabatud ja arvab et nüüd oleks aeg tagasi pöörduda. Kuid on juba hilja. Erinevalt vöörastest on eakad sugulased ülevoolavalt tänulikud, kuid meid mäletatakse ikkagi läbi mineviku: ,,Vanatädi tänas ülevoolavalt, rääkis, milline üllatus see tema jaoks on ja kui hea meel on tal väikest Margitit näha." Terve ajaloo silmis tundume
annaabi.ee 
