August Kitzberg ``Libahunt`` Draama viies vaatuses
Jah! Süüdi või mitte süüdi!...
VANAEMA {vähe aja pärast). Mul on nii halb täna, niisugune vaev... nagu
varitseks kuskil jälle midagi, millest mööda ei pääse, mille vastu ei saa! Et
Margus ometi tuleks!
JAANUS. Jah, täna nad väljas on, hoonete ja õueaedade ümber hulguvad!
Vaadata õige, kas ei näe ja kuule midagi. {Võtab kübara, tahab õue minna.)
MARI {õhinaga kambrist tulles). Mine õige õue, Jaanus, sul on enam julgust!
Seal nagu on keegi...
JAANUS {hakkab uksepulgast kinni, sel silmapilgul läheb uks ise lahti).
MARGUS {püss käes, astub üle läve. Jaanusele). Noh?
JAANUS. Ei midagi, tahtsin õue minna. - Ma võtan su hobuse lahti.
MARI {rõõmsa elevusega). Said ikka veel eluga tagasi? Ei tulnud hundid sulle
kallale?
MARGUS {ettepoole astudes, tusaselt). Sain, nagu näed. {Jaanusele.) Pole sul
vaja minna, loom juba oma asemel. (Püssi Jaanuse kätte andes.) Säh, pühi
see kuivaks!
JAANUS (püssi vaadates). Polegi märjaks saanud. Higine ainult