A.dumas Kolm musketäri terve raamat
võinud kivimüüri purustada.
«Planchet,» ütles d'Artagnan püstoleid laadides, «mina katsun ülemisega toime tulla,
sa võta alumine enda hooleks. Ah, härrad, teie soovite võitlust! Olgu, seda te võite
saada!»
«Mu jumal!» hüüdis Athose õõnes hääl. «Mulle näib, et kuulen d'Artagnani.»
«Tõepoolest,» ütles d'Artagnan omakorda häält tõstes, «see olen mina ise, kallis
sõber.»
«See on hea,» ütles Athos, «võtame need uksemurdjad siis käsile.»
Aadlikud olid haaranud mõõgad, aga nad sattusid kahe tule vahele. Nad kõhklesid
veel hetke, kuid nagu esimeselgi
306
korral sai uhkus neist võitu ja teine jalahoop pani kogu ukse praksuma.
«Hoia kõrvale, d'Artagnan, hoia kõrvale!» hüüdis Athos. «Hoia kõrvale, ma tulistan.»
«Härrased,» ütles d'Artagnan, keda kaine mõistus iialgi maha ei jätnud, «härrased,
mõtelge järele! Kannatust, Athos! Härrased, te alustate halba seiklust ja kuulid muudavad
annaabi.ee 
