A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Nii nagu eelmiselgi päeval laskus ta põlvili ja luges valjusti oma palveid. Jälle peatas
sõdur kõndimise ja kuulatas.
Varsti kuulis mileedi tunnimehe sammudest kergemaid samme, mis tulid koridori
lõpust ja peatusid tema ukse ees.
«See on tema,» ütles mileedi.
Ja ta alustas sedasama vaimulikku laulu, mis oli eelmisel päeval Feltonit nii väga
vaimustanud.
Aga kuigi tema mahe ja helisev hääl oli kõlavam ja südantlõhestavam kui kunagi
varem, jäi uks suletuks. Mileedile näis, et ukseluugile vargsi heidetud pilk tabas võrede
vahelt noormehe leegitsevaid silmi. Oli see siis
557
näilisus või tõelisus, seekord igatahes ta valitses ennast ja ei astunud sisse.
Mõni hetk pärast vaimuliku laulu lõpetamist arvas mileedi kuulvat sügavat ohet. Siis
eemaldusid aeglaselt ja nagu vastu tahtmist sammud, mida ta enne oli kuulnud lähenevat.
XXV NELJAS VANGISTUSPÄEV.
Järgmisel päeval, kui Felton mileedi tuppa astus, leidis ta naise seismas tugitoolil,